Olles tutvunud eelnõuga, on Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (edaspidi liit), mis esindab ligi 7 000 HLÜ liikmest Eesti Vabariigi kodanikku, seisukohal, et eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks ja soovitame selle menetluse lõpetada järgmistel põhjustel.

Oleme veendunud, et eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega. Samuti kaugenevad kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse.

Samuti viidatakse eelnõu seletuskirjas eelnõu koostamise kaaluka põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu-laenuühistu seadus vastuolus Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga. See põhjendus on aga vale, kuna EL direktiivi 2013/36/EL kohaselt ei kohaldata seda direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, muutes täna HLÜ regulatsiooni ja sundides neist suuremad võtma endale samad halduskohustused nagu pankadel, läheb rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi põhimõttega, mille kohaselt HLÜd selle direktiivi mõttega ei kohaldu.

Tuletame meelde, et HLÜd on maksumaksjad ja tööandjad ning annavad endast parima Eesti rahvusliku majanduses oluliste lünkade täitmiseks. Muuhulgas tasuvad HLÜd igal aastal suurusjärgus 1 miljon eurot maksusid hoiuseintresside ja töötajate palkade pealt. Samuti tuleb arvestada, et tänu HLÜde laenudele luuakse Eestis igal aastal sadu uusi töökohti, tänu HLÜde hoiustelt makstavale intressile suureneb aga Eesti kodanike tarbimisvõimekus. See kokku tähendab majanduskasvu ja riigile olulist maksutulu.

Seetõttu on meie riigi rahvusliku majanduse ja riigieelarve maksulaekumiste säilimise ja kasvamise seisukohalt ka täna oluline Eesti ühistegevuse, sh HLÜde, algataja Jaan Tõnissoni 1935. aastal Postimehes kirjutatu: „Ühistegelased sellevastu ei oota riigilt muud kui aga tegevusvabadust ja mittevahelesegamist.“

Samas tunneme muret, et eelnõus on jätkuvalt segi aetud avalikkus ja HLÜ liikmeskond.

Rõhutame veelkord: HLÜ liige ei ole klient ega tarbija, vaid ühistu kui äriühingu omanik. Samuti seda, et HLÜ omanikuks astumine või lahkumine on rangelt vabatahtlik erinevalt teistest finants- või krediidiasutustest.

Loe täismahus Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu 21.10.2020 seisukohta rahandusministeeriumile.

Ühistegevuse Uudiste toimetus