Tartu HLÜ on tegutsenud 14 aastat. Kui läheme minevikku tagasi, siis peame ennast 1902. a. asutatud esimese Eesti ühispanga Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ajalooliseks järglaseks, kuid kuna vahepeal on olnud väga pikk paus nii Nõukogude ajal kui ka 90ndadel, siis tegelikult juriidilises mõttes oleme tegutsenud 14 aastat kaasajas

Kuid see ideoloogia, need põhimõtted, ideaalid, paleused – need on pärit meie esivanemate ajast, esimese Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ajast. Need ei kao kuhugi, vaid on nagu päike, mis meid ja meie tegusid endiselt valgustab. Sellest ühistegevuse päikese valgusest ja soojusest peame meie ka edaspidi juhinduma.

Erinevalt sellest, kuidas püütakse ühistuliikumist näidata ajakirjanduses, pole Ühistu pelgalt ei laenukontor ega hoiukontor. Kui küsimus oleks ainult hoiustamises ja laenamises, siis võiks Tartu HLÜle ja taolistele ühingutele kohe kriipsu peale tõmmata. Meil ei ole vaja kuiva raha kassasse kogumist ega selle lõputut väljalaenamist. Me oleme eelkõige ühistu- ja mõttekaaslased. Me oleme kamraadid ühistes tegudes. Meil on ühine eesmärk, mille nimel ühiselt töötada!

Etteheide on, et me olevat pank nagu pank ikka ja me tahtvat viia eestlased laenuorjusesse. Sellele olen vastanud, et ei – meie ideaal on laenuandmine tänasel kujul ja seega laenuorjus Eestis üldse lõpetada. Seepeale on minult küsitud, et mida ma tahan – kas tahan seda, et Ühistu ei kasvaks?

Tegelikkus on vastupidine. Tartu HLÜ siht ühistuna on luua tingimused ja keskkond, kus mitte ükski liige ei peaks võtma laenu selle tänasel kujul. Me soovime, et iga liige oleks ja saaks ise peremeheks meie oma isamaal ning me tervikuna rahvana saaksime olla peremehed mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka poliitilises mõttes. Siin, oma riigis, Eestis, oma isademaal. Selle eelduseks on majanduslikult iseseisvalt hakkamasaamine.

Tartu HLÜ on võitlusorganisatsioon. Ühistuna võitleme me majandusliku tööpõllu peal. Meie kõrval tegutseb Eesti Ühistegevuse Liit, mis on meie poliitiline tiib. Nendest aadetest, paleustest – kasvada liikmetena peremeesteks ning saada vabadeks kodanikeks riigis – kasvab välja Ühistu tegevus.

Me loome majanduslikku vundamenti, millele rajada oma iseseisvat riiki. Selles töös olete osa igaüks teist, kes te olete Ühistu liikmed. Meid on kokku juba päris palju – pea 4000 eestimaalast. See ei ole lihtsalt sõnakõlks nagu erakondadel, et meil on nii ja nii palju liikmeid. Siin pole küsimus suvalises massis, vaid reaalses tegevuses.

Kui vaatate bilansilehelt, siis näete, et 2019. a. Ühistu bilansimaht oli 42 miljonit eurot. Praeguseks hetkeks on see juba suurem ja läheneb 50 miljonile eurole. See raha pole tulnud riigiabina või EL-ist, vaid see raha on tulnud igaühe meie taskust, igaühe tubli ja sageli raske töö tulemusel.

Me tegutseme oma liikmete, nii hoiustajate kui laenajate, tegevuse varal. Me võime sellega rahul olla. Kuid nagu öeldud, Ühistu pole lihtne hoiukontor, kus raha lihtsalt seisab riiuli peal, vaid selle rahaga teeme me reaalseid ja vajalikke tegevusi. Ühistul on tütarettevõtted, mis tegelevad tootliku tegevusega.

Näiteks Eesti Ühistumajad OÜ tegeleb elamute rajamisega üle Eesti. Eesti Ühistuenergia OÜ on rajanud 5 tuulikuga tuulepargi Ida-Virumaale Kiviõli linna lähedale. Kuna me elektrienergia müüme võrku, siis see toodab meile omanikutulu. Lisaks on veel ettevõtmisi – nt Eesti Ühistumets.

Ja loomulikult, mis kõige tähtsam, toimetavad igapäevaselt meie tublid liikmed – ka need, kes praegu veel võtavad laenusid. Nad võtavad laenusid peaasjalikult oma tootliku äritegevuse laiendamiseks, selleks et saada vabadeks peremeesteks. Neil omakorda on perekonnad, töötajad – kõigile neile annavad nad oma tootliku tegevusega leiva lauale. Ka nemad tahavad olla ja saada vabadeks kodanikeks meie riigis. Nii ja ainult nii loome ühiselt meie ühist tulevikku!

Siit järeldub, et ühistegevus on kõik suur tervik. Üks ei saa endale taguda vastu rinda ja öelda, et „ainult mina olen teinud ja ainult tänu mulle seisab kõik püsti“, vaid ta näeb seda, et tema kõrval seisab, töötab ja võitleb koos temaga kaaseestlane, kaaskodanik, ühistukaaslane, kellega koos rajatakse esialgu meie ühist Ühistut. Kuid tulevikus me laome sellega oma riigile tugeva ja kindla vundamendi, lööme seinad üles, paneme katuse peale ning lõppkokkuvõttes ütleme, et selle riigi oleme meie teinud. Me oleme vabad kodanikud ning see on meie riik!

Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu juht