Märt Belkin, 06. august 2017, Äripäev
Märt Belkin Äripäevast kirjutab uuest hoiu-laenuühistu seaduse väljatöötamiskavatsusest. Riigi plaanitavaid muudatusi kommenteerib Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Erki Pisuke.
Riik tahab hoiu-laenuühistud teravama luubi alla võtta ning hakata sealseid hoiuseid keskselt tagama.
Sektor rõõmustab, et aastaid muutmata seadusandlust uuendatakse, ent muretseb, ega pole karta ülereguleerimist. Tegelikult pole veel täpselt paigas, mis hoiu-laenuühistutega saama hakkab. Praegu on rahandusministeeriumis valminud vaid väljatöötamiskavatsus, mis toob välja probleemid ning pakub välja mitmeid lahendusi. Ehkki arutelude käigus võib veel paljugi muutuda, annab see riigi üldise plaani kätte.
„Praegune hoiu-laenuühistute regulatsioon kehtib aastast 1999 ja seaduse algse mõtte kohaselt peaksid ühistu moodustama üksteist tundvad sama piirkonna elanikud,“ rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre. Tegelikkus on aga teistsugune ning turul on ka hiigelühistuid, kus on enam kui 1000 liiget. Nii suureks paisunud ühistutes ei toimi enam naabrivalvele sarnanev liikmetevahelise kontrolli põhimõte, mille praegune seadus ette näeb.
Tõsi, ühistutelt nõutakse ka auditit ning revisjone, ent finantsjärelevalvest jääb riigi arvates siiski vajata...