Võlakiri on olemuselt sarnane pangalaenule, kuid panga asemel annavad ettevõttele (emitent) laenu investorid. Investorid saavad kindlaks määratud tootlust (kupongimäär) ostes ettevõtte võlakirju välja laenatud summa eest (nimiväärtus), millel eksisteerib kindel tähtaeg (lunastustähtaeg). Tagatisagent korraldab vajadusel pakkumises (emissioonis) toodud tingimustel tagatiste sissenõudmise ja tulemi jaotamise investorite vahel.

Väljastatud võlakirjad on tagatud määratud ettevõtte varadega.

Plussid

Võlakirjaemissiooni eeliseks võib pidada asjaolu, et ettevõte saab ise seada oma äritegevusele sobilikud tingimused. Näiteks selle, et tagasimakse ehk võlakirjade lunastamine toimub perioodi lõpus või määrata intressi maksmise sageduse, nt kord kvartalis.

Väga suureks võlakirjaemissiooni plussiks võib lugeda ka asjaolu, et pangad ei pruugi oma jäikuses ettevõtjat üldse finantseeridagi. Seda näiteks olukorras, kus emitendi võetud laen on panga arvates juba piisavalt suur või tundub ettevõtja tegevusvaldkond pangale riskantne (nt elektriautod, passiivmajad). Küll aga võivad emitendile raha laenamisest olla huvitatud uuenduslikult meelestatud investorid.

Miinused

Võlakirjaemissiooni miinuseks tuleb aga pidada protsessi ajamahukust ning reeglina ka pangalaenust kõrgemat intressimäära. Ning loomulikult ka võimalikku võlakirjaemissiooni negatiivset tulemust. Kuigi ühest retsepti eduka emissiooni läbiviimiseks pole võimalik anda, saab siiski rääkida võimalikest soodusteguritest.

Esmalt on oluline, et võlakirjade teel raha kaasav äriühing ning äriühinguga seotud isikud, st juhtimisorganite liikmed, oleksid investori jaoks usaldusväärsed. Kuna küsimus usaldusväärsusest on suuresti subjektiivne, ent põhineb siiski emitendi kohta leitavatel objektiivsetel faktidel, tasub emitendil silmas pidada, et kui tema kohta tehtavast taustauuringust selgub näiteks maksuvõlg või inkassonõuded või on emitenti rohkelt erinevate võlgade pärast hagetud, siis pole võlakirjaemissioon reeglina sellisele emitendile kõige parem valik.

Teiseks võib välja tuua, et võlakirjadele tagatiste seadmine mõjub positiivselt investorite kindlustundele.

Kolmandaks peab võlakirjade intressimäär olema vastavuses investeeringu riskiastmele ning nagu eelnevalt mainitud, tuleb arvestada, et võlakirjaemissiooni intress on reeglina kõrgem.

Neljandaks peab emitendi esitatavas emissiooniprospektis (sisuliselt võrreldav äriplaaniga) kirjeldatud tegevusplaan olema realistlik. Olgu märgitud, et kindlasti pole see loetelu ammendav. On oluline rõhutada, et võlakirjaemissiooni teel raha kaasamine pole mõeldud üksnes suurettevõtjatele, vaid võib olla sobilik ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele kasvukapitali saamiseks.

Võlakirju saavad osta vaid isikud, kes on Tartu HLÜ liikmed. Liikmeks on oodatud ka nooremad kui 18-aastased investorid. Tule liikmeks.

Tartu HLÜ toetab otseselt Eestimaa majandust ja edendab ühistegemist. Leiame, et Eesti riik on tugev, kui meie inimesed hoiavad ühte ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tartu HLÜ liikmed on Ühistu omanikud ja otsesed kasusaajad, seega tulu jääb meile, eestimaalastele. Oleme suurim ja vanim ühistuline finatsasutus Eestis, meie projektidesse panustab juba üle 4000 liikme.

Tartu HLÜ varasemad projektid: neli tuulikut ja energiatootmine, maa-ja metsatööstus, kinnisvaraarendused ehk kodud eestimaalastele, siseturism, transport ja laondus jne.

Kõik intressimäärad on brutosummad. See tähendab, et intressimääradelt ei ole makse maha arvestatud. Osa Tartu HLÜ liikmeid (näiteks ettevõtted, mitteresidendid) ei pea intressilt tulumaksu tasuma. Seepärast ei ole keerukat maksusüsteemi silmas pidades mõistlik kuvada intressimäärasid koos maksudega ja ilma nendeta.

Intressi pealt peavad tulumaksu maksma eraisikud. Eesti maksuresident on isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kes on viibinud Eestis vähemalt 183 päeva aastas. Tulumaksuga on maksustatavad kõikide võlakirjade intressid.

Võlakirjainvesteeringutega kaasnevad teatud riskid, milleks võivad olla näiteks likviidsusrisk, maksevõime risk ja majanduspoliitika risk. Erinevate riskide avaldumine võib mõjutada emitendi äritegevust ning emitendi võimet võetud kohustusi korrektselt täita.

Võlakirjainvestoril on õigus hüvitise saamisele, kui selgub, et prospekt sisaldab võlakirjade väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks. Hüvitise õigus on investoril juhul, kui väärtuse hindamisest on põhjustatud investorile kahju ning emitent oli või oleks pidanud olema teadlik kahju tekkimise aluseks oleva teabe ebatäpsusest.

Hüvitise saamise korral omandab emitent pakutud võlakirja kannatanult võlakirja nominaalväärtuse eest. Investoril ei ole õigust hüvitist küsida, kui investor oli pakutud võlakirja omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest.

Hüvitise saamiseks esitab investor emitendile taotluse, millel peab olema ära näidatud hüvitise saamise alus. Põhjendatud nõude korral on emitendil kohustus nõuet täita lepingus kokkulepitud määral.