Hoiu-laenuühistud Eestis

Hoiu-laenuühistud on ühistulised finantseerimisasutused, mis pakuvad oma liikmetele mitmesuguseid finantsteenuseid.

Ühistuline finantseerimine tähendab seda, et finantsasutus kuulub oma klientidele ehk liikmetele ning tegutseb ühise eesmärgi nimel, mitte kasumi maksimeerimise pärast üksikutele investoritele. Sellises süsteemis on liikmed samal ajal ka omanikud, kes mõjutavad otsuseid ja saavad kasu ühistu tegevusest. Hoiu‑laenuühistutes kogutakse liikmete hoiuseid ja antakse laene teistele liikmetele. Liikmete säästud teenivad intressi ning osa teenitud tulust jääb ühistu liikmete kasuks.

See on turvaline viis raha kogumiseks, sest ühistu keskendub pikaajalisele stabiilsusele ja liikmete huvidele, mitte kiirele kasumile.

Ajalugu ja taust

Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud tekkisid Eestis 19. sajandi alguses. Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks peetakse aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus.

Esimese maailmasõja alguseks oli Eestis 84 hoiu-laenuühistut, mille turuosa panganduses ulatus 52%-ni.

Kuula Eesti lugu (err.ee): Jaan Tõnissoni rollist eesti rahva kujunemisel ja ühistegevusest: põllumajandusseltsidest, hoiu-ja laenuühistutest, karskusliikumisest. 

Praegune olukord

Novembri 2025 seisuga on äriregistri andmetel Eestis 25 hoiu-laenuühistut, kuid aktiivselt teenuseid pakkuvate ühistute hulk võib olla sellest mõnevõrra väiksem.

Tartu Hoiu-laenuühistu

Tartu HLÜ teenindab oma liikmeid viies kontoris: Tartus, Valgas, Narvas ja Tallinnas (kaks kontorit). Lisaks tegutseb Tartu HLÜ ruumides ka Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu.

NB! Tartu Hoiu-laenuühistu Tallinna esindus ei ole seotud Tallinna Hoiu-laenuühistuga.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

Aktiivsemad hoiu-laenuühistud moodustasid 1999. aastal Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, kuhu praegu kuulub seitse ühistut: Leie HLÜ, Kehtna HLÜ, Kambja HLÜ, Maaelu Edendamise HLÜ, Saaremaa HLÜ, Põlvamaa HLÜ ja Tartu HLÜ. Liidu eesmärk on esindada ühistulisi finantseerimisasutusi avalikkuse ees ning süvendada hoiu-laenuühistute vahelist koostööd.

Liidu liikmeks saamise eelduseks on tegutsemine ühistuliste põhimõtete alusel.

Kõik hoiu-laenuühistud on iseseisvad juriidilised isikud ning tegutsevad eraldiseisvalt.