Purtse tuuleparki kerkib viis tuulikut

Allikas: Põhjarannik, Gerli Romanovitš, 31. jaanuar 2018

120meetrine kraana tõstis eile Purtse tuulikupargis paika tuuliku jala esimesi detaile ning nädala lõpuks peaks esimene tuulik olema nii kaugel, et 100 meetri kõrgusele vinnatakse esimene generaator, mille külge omakorda tuleb kolm ligi 50meetrist laba.

Lõpututesse kohtuvaidlustesse sumbunud tuulepargi ehitamised Ida-Virumaal saavad jätku Purtses, kuhu lähima paari aasta jooksul peaks kerkima viis tuulikut koguvõimsusega kuni 15 megavatti. Purtse tuulepark on esimene etapp suurest Varja tuulepargist, kuhu peaks kerkima veel veerandsada tuuletootjat.

Pikk protsess Tuulepargi ehitus algas õigupoolest juba paar aastat tagasi, kui alustati teede, tuulikute alla jäävate platside, alajaama ja liinide ehitamist. Liine ehitati 11 kilomeetri jagu. Praeguseks on eeltööd kõik valmis ning jäänud on ainult tuulikute püstitamine ja ühendamine.

“Jäänud on ainult koera saba,” tõdes arendaja Harry Raudvere, kes tuuleparkide ehitamise ettevalmistamisega on Ida-Virumaal tegelnud alates 2004. aastast. Eile tõsteti paika esimese tuuliku jalg, millele nädala lõpus tõstetakse peale generaator, mis juba komplekteeritult ehitusplatsil oma järge ootab.

Kas generaator saab jalale tõstetud lähima paari päeva jooksul, pole lõpuni kindel, sest tugevnev tuul võib sellele plaanile kriipsu peale tõmmata. Nädala lõpuks peaks see aga kindlasti juba kohal olema. Viimaste detailide vinnamine 100 meetri kõrgusele on pikk protsess. Ainuüksi ühe detaili tõstmine nii kõrgele võtab kraanal veerand tundi.

Tuuliku detailid jõudsid Eestisse Taanist ja Saksamaalt. Täielikust komplektist on puudu veel üks tuulikulaba, mis sai transportimise käigus kahjustada. Tuulikulabale sõitis sisse auto. “Kahjud korvab juba kindlustus,” rääkis Raudvere. Võiks olla kõrgem Tuuliku jalg on 100 meetri kõrgune, kuid kokku saab tuuliku kõrguseks 149,5 meetrit.

Raudvere sõnul on tegemist madala tuulikuga. Tänapäevased tuulikud on juba ka 200 meetri kõrgused. “Mida kõrgem on tuulik, seda otstarbekam see on ning seda parem on selle tootlikkus,” ütles Raudvere. Kas Purtse tuulepargi tootmisvõimsus saab olema 10 või 15 megavatti, on veel lahtine. Püssi alajaam, kuhu Purtses toodetud elekter jõuab ning kust see edasi juba suurde elektrivõrku liigub, on 150megavatine ning tehtud arvestusega, et elektritootmine võiks veelgi kasvada.

Purtse parki on juba investeeritud viis miljonit eurot. Raudvere sõnul ehitatakse parki Tartu hoiu-laenuühistu raha eest. “See park siin on tegelikult 600 eraisiku pensionifond. Paljud nendest inimestest on just Ida-Virumaalt,” ütles ta.

Purtse viiele tuulikule peaks tulevikus lisanduma 25 tuulikut Varja pargis. Võimalik, et tuulikuid tuleb veelgi, sest tuuleenergeetika on Eestis perspektiivikas ning Ida-Virumaa sobib oma asukohalt selleks suurepäraselt. Ehkki riik on seisukohal, et tuuleenergeetikat Ida-Virumaal rohkem ei arendata ning uusi planeeringuid siia ei tule, on Raudvere veendunud, et see seisukoht peab muutuma.

Eesti oma põlevkivielektriga on üks suuremaid keskkonna saastajaid, samal ajal kui tuuleenergia on kõige odavam elektritootmismoodus. Ida-Virumaa on arendajate meelispaik põhjusel, et tuuled on siin paremad kui kusagil mujal. “Oleme tellinud mitmeid mõõtmisi, sealhulgas näiteks Suurbritanniast, mis näitavad, et Ida-Virumaal puhub tuul alati,” rääkis Raudvere.

Pandivere kõrgustiku kõrval tekib koridor, kus tuul puhub kas merelt lõuna suunas või hoopis Peipsi poolt põhja poole, seega tähendab tuulikute paigaldamine siia suuremat ja paremat tootlikkust. See on ka põhjus, miks siia mitmeid tuuleparke on planeeritud. Ka Raudverele pole Varja park ainus arendus: oma järge ootab Päite-Vaivina tuulepark, mis jõudis omal ajal esimesena ehitusloani, kuid mis kohtuvaidluste tõttu on toppama jäänud.

Päite-Vaivina parki on planeeritud samuti 25 tuulikut. Seal juba valmis oleva alajaama võimsus on 75 megavatti. Kohtuvaidlused igas pargis Päite-Vaivina pargi ehitamiseks ei saa minna enne, kui kohtuvaidlused peetud ja uus ehitusluba käes. Soliidse pika habemega Raudvere lubas kunagi, et ei aja habet, kuni Päite-Vaivina küsimus lahendatud. Nüüdseks on habe juba rinnuni, kuid lahendust veel ei paista.

Ka Varja tuulikupargis käivad praegu vaidlused: seal andis kaitseministeerium pargile esmalt kooskõlastuse, siis enam mitte. Purtse pargi pärast on samuti kohut käidud. Seal on muu hulgas vaidlusküsimuseks olnud võimalik fosforiit pargi alla jääval maa-alal. “Õigupoolest öeldi meile, et kui kunagi peaks hakatama fosforiiti kaevandama, peavad meie tuulikud olema läinud. Ma ei tea küll, kuidas tuulepark peaks kaevandamist segama,” rääkis Raudvere. Kui sellele lisada Oleg ja Andres Sõnajala vaidlused Aidu ja Auvere pargis, siis ongi tuuleparkide ehitamine üks suur vägikaikavedu.

“Kõige kurvem selle juures on see, et ehkki vaidlus käib näiliselt radaripildi ja Eesti julgeoleku üle, paistavad nende vaidluste tagant tegelikult riigi elektriettevõtte ärihuvid,” kurtis Raudvere, et eraarendajate vaidlused jäävad kohtus lõputult toppama. Samal ajal tähendab iga kaotatud päev ka rahalist kaotust ning lõpuks pööratakse need nõuded riigi vastu.

Kõige kurvem on Raudvere hinnangul aga see, kui venitamiste taha jäävad võimalikud arendused ja töökohad. Näiteks tõi ta tuulikulabade tehase, mida Sõnajalad Ida-Virumaale teha tahavad. Sõnajalgade Eleoni tüüpi tuulikute võrdluspargiks peaks saama just Aidu, kus ehitustööd praegu seisavad.

“Nende tuulik on aga täiesti geniaalne ning meie oleksime hea meelega valmis neid püstitama nii Varjale kui ka Päite-Vaivina parki. Ma usun, et nende tuulik on Eesti Nokia,” lisas ta.

Sisestage summa ja saage teada kui palju teenite intressi!
Intressimäär %

Teie teenite:
Kuus: 0
Aastas: 0

Võrdluseks: kommertspankade keskmine intressimäär:
Teie tulu kuus: 0 / aastas: 0

Ava hoiukonto
Lisatud: 03 august 2018
Lisatud: 30 juuni 2018
Tel. 7 407 134