Tere, hea ühisturahvas!
Kirjutan Teie lehe aadressil, aga pole üldse kindel, kas see mõttekäik Teid ka huvitab. Teisest küljest tahaksin selle hinge pealt maha saada küll, muidu jääbki piinama. Asi on selles, et ma ei saa enam ise ka aru, milles see asi on.
Meediast on kuulda, näha ja lugeda kõiksugu ettepanekuid, kuidas meie elu veel paremaks teha. Ja nii juba aastakümneid. Ja üks ettepanek, mis nüüd on õige tihedasti oma nägu näitama hakanud, on, et erastame kõik riigifirmad, et riik on halb peremees. Siit tulebki minul hulk küsimusi. Erastamine tähendab, et müüme tegusa firma maha ja saadud raha… anname riigile s.o. halvale peremehele.
Küsin: no kesse nii loll siis on, et raha halvale peremehele annab?! Kas keegi siis ei kujuta ette võimalust, et kui riik on riigifirmale halb peremees, siis raha ei oska ta kindlasti hoida.
Ja nüüd, pane tähele, läheb asi eriti jaburaks! Riik on ju siis ka riigile endale halb peremees ehk me oleme rahvana endale halva riigi teinud!? Ja mis me nüüd siis peame tegema? Aga erastamise kohta – ega vastust polegi vaja, jälgi meediat ja pane aina nimesid kirja, et kes jälle selle „hea“ mõttega välja tuleb.
Ja kohe tahaks küsida, et mis see halb peremees, riik, saadud rahaga siis teeb? Kas sõidab välismaale puhkama või lööb muul viisil laiaks? Halb peremees ju, usaldada ei või. Edasi tahan küsida: kellele need riigifirmad siis erastatakse, kas Eesti inimestele või võõrastele? Kui võõrastele, kas siis rahvas ka oma sõna võiks sekka öelda, et ärge müüge meie riiki jupp haaval maha või erastatakse nii, et riigisaladus ei luba seda öeldagi?
Teine pool sellest tähtsast küsimusest on, et mitu inimest on Eestis üldse võimelised riigifirmat enesele erastama? Või tehakse jälle mõni „Petlema tädi seaduse“ poolvend kolmeks päevaks tegutsema ja siis peidetakse sellesama seaduse muutmise seadusega EV Seaduste Riigisaladusega Kaetud Kalmistule?
Oleme ausad või naiivsed, kui keegi erastab endale Eesti Energia, siis saadakse ju teada, kui palju tal selle üheainsa inimpõlve jooksul kõhu kõrvalt on õnnestunud kokku hoida. Kolmas küsimus on selles, et kui riik on halb peremees ja tal pole tegelikult firmasid vaja, siis kas nendel firmadel pärast erastamist seda riiki enam vaja on?
Endise Eesti Hiigelfirma töötajad võtavad selle firma kodakondsuse, käivad firma polikliinikus, kasutavad firma sidevõrkusid, ostavad süüa firma kauplustest… Erastatava firmaga tuleb ju igavene lahmakas maad kaasa, seega ruumi on. Võib ju ka riigi metsa ära erastada ja mere kuni neutraalveteni… Ja vaadake, kui palju raha siis halb peremees saaks!
Aga Teile, hea ühisturahvas, soovin edu ja pikka iga! Teie ehitate ju enda ja oma laste tarbeks midagi üles, mida see hullunud „riik“ ära erastada ei saa.
Olge tublid!
Autori soovil tema nime ei avaldata