Millest unistavad naised? Kas tõesti vaid printsist valgel hobusel ehk tänapäevases tõlgenduses - mehest miljoni ja „mersuga“?
Ei tea, aga mõeldes hobustele meenub vanaema räägitud lugu sellest, kuidas noored mõisahärrad püüdsid ta tähelepanu võita just oma asjadega. Et nemad on ikka mõisnikud, neil on hobused ja veel igasugu uhked asjad. Printsid nad olla ei saanud, sest prints ei uhkusta oma asjadega. Vanaemale nad ei meeldinud. Temale meeldis hoopiski üks sõduripoiss, kellel oli lihtsalt hea süda ning kes elas koos oma paljude õdede-vendadega tavalises talumajas. Ja meie sugu läks edasi armastusega.
Kui vaatan hästi korda tehtud majasid ning uusi elurajoone, mis enamasti kõik ju laenatud rahaga üles ehitatud on, siis alati mõtlen sellest, kas neis majades elavad inimesed ikka päriselt õnnelikud on. Või on nad endale hankinud tulevase õnne jaoks suure ja ilusa pesa, kuid loodetud õnne asemel on tulnud hoopiski mure ning teadmatus, kuidas kõigi oma rahaliste kohustustega toime tulla?
Olud on muutunud ja inimsuhted on muutunud vastavalt inimeste endi muudetud oludele. Kõigile kõike ei jätku ja seepärast on tekkinud palju poolikuid asju. Käsikäes käivad väliselt läikiv kodu ja pangalaen, „mersu“ ja tema liising, kooselud ja perevägivald. Paljudel ajab üks arve teist taga ja rohkemaks aega ei jäägi. Ja oma printsi ootajatele jääb võltspäevitus, kunstrinnad ja „täidlasemad“ huuled, millega justkui omavahel võisteldaks, et ehk ikka järgmine prints märkab. Kuid miks üleüldse arvatakse, et prints otsib omale võltsnaist?
Unustatud on see, et kui Prints naist märkab, siis peaks sellest naisest hingeliselt saama ka tema Printsess. Kui oma lossi nimel rügavad Prints ja Printsess, siis teevad nad seda armastusega iseenda jaoks, mitte teistele oma välise sära näitamiseks. Kui palju on tänases Eestis selliseid Printse ja Printsesse, kes ei uhkelda välise säraga, vaid vaikselt ja armastusega oma Lossi ehitavad? Lapsedki sünnivad ju armastusest, mitte selleks, et teiste ees hiilata – näe, mul on rohkem kui sul! Vastikusega lisaksin veel ühe lause: „…ja mina saan palju rohkem lastetoetust kui sina!“
Perekond on ühiskonna alus: ühiskonnast kujuneb riik, mida perekonnad hoiavad. Riik on meie ühine Loss oma sadade tuhandete väikeste lossidega, perekondadega, mis ei võistle omavahel eputamises, vaid armastavad ja hoolivad üksteisest. Siis sõidavad Losside vahel ringi ka unistuste Printsid valgetel hobustel, et täide viia oma tulevaste Printsesside unistusi. Aga praegu unistavad naised sellest, et niisugune aeg kord kätte jõuaks.
Triin
Ühistumeedia