„Äripäev“, palun asjatundlikumalt!

11. septembri „Äripäevas“ võtsid Kristel Härma, Pille Ivask ja Priit Pokk anda vastutustundetu hinnangu kõikidele Eesti Vabariigi hoiu-laenuühistutele, teadmata neist õieti midagi peale häguste oletuste ja kellegi kirjelduse, et mitte öelda, tellimuse. Kelle huvides see oli? Kas hoiu-laenuühistud võiksid või koguni peaksid selle peale esitama kahjunõude võimalike saamata jäänud tulude ja ühistegevuse üldise maine korduva kahjustamise eest, sest selline lahmimine ühistute suunas ei ole sugugi esimene kord.

Mida siis tubli „kolmpea“ väidab?

1. Hoiu-laenuühistud vilistavat sageli seadusele ning nende tegevust ei kontrollivat keegi.

Kui kirjutajad nüüd silmad lahti teeks ja vaataks, siis saaks ju selgeks, et Hoiu-laenuühistu seaduses on toodud ära eraldi 7. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU TEGEVUSE KONTROLLIMINE, kus näidatakse, et kontrolli teostab revisjon, audiitor. Lisaks tuleneb Tulundusühistuseadusest, millele hoiu-laenuühistu allub, et liikmed võivad ka ise teostada erikontrolli. Ning ka ilmunud artiklis on mainitud, et PPA kontrollib litsentsi andmisel tausta. Mida siis veel on vaja? Kas püssimehi ja „harjunud asendit käed kapotil ja jalad veidi harkis“? Mõeldes hiljutiste rahapesuskandaalide peale tundub, et õigem oleks kirjutada, et pangad vilistavad seadustele ja terve seltskond vilistab tükk aega kaasa.

Seega on väide, et hoiu-laenuühistud on kontrollimatud asutused, otsene vale.

2. Hoiu-laenuühistu hoiused on tagamata.

Hoiu-laenuühistu hoiuste tagamiseks peavad hoiulaenuühistud tulenevalt Hoiu-laenuühistu seaduse § 24st moodustama reservkapitali oma kohustuste tagamiseks. See on otsene kohustus ja seda ka kontrollitakse välise audiitori poolt. Peale selle on nimetatud seaduses ka terve sisukas 5. peatükk, mille pealkiri on HOIU-LAENUÜHISTU USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE. Lugege need mõttega läbi!

Tooksime siinkohal välja ka meie reageerimise peapõhjuse. Eesti hoiu-laenuühistutest on Tartu Hoiu-laenuühistu üks vanematest ühistutest. Liikmeskonna ja kapitalimahukuse osas on Tartu Hoiu-laenuühistu suurim Eestis. Me oleme finantseerimis-, mitte krediidiasutus. Seejuures oleme tulundusühistu. See tähendab, et me oleme ellu kutsutud oma liikmetele kasu loomiseks. Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed on ühistu omanikud ning mitte pelgalt hoiustajad, nagu pankades oleme harjunud nägema. Nagu igas teises äriühingus, on ka Tartu Hoiu-laenuühistus nii aktiivsemaid kui ka passiivsemaid omanikke, kes seisavad selle eest, et ühistu areneks. Seda näitab meie viimase aja suurim ühisprojekt, Varja tuulikupargi I etapi arendus – Purtse tuulikupark 10 MW osas, mille investeeringu mahuks oli ligikaudu 15 miljonit eurot. See on ehe näide sellest, et Eestis saab teha ühiselt suuri asju. Ja seda me teemegi. Iga päev.

Kuna meie liikmed on omanikud nii juriidiliselt kui faktiliselt (me ei tegele tarbijate või klientidega, vaid teenindame üksnes oma liikmeid ehk omanikke), siis omanditunne on suurim kontrollmehhanism. Sõltumata sellest, et ühistud ei allu finantsinspektsiooni järelevalvele, ei tähenda see, et puuduksid vastavad kontrollmehhanismid. Meie tegevust kontrollib audiitor kui ka rohkearvuline üldkoosolek ehk omanik. Me oleme omanikud, mitte riskifondide ärikad!

Ja kui meil nüüd peaks liikmete hulgas tekkima segadus ning uute ettevõtmiste rahastus hakkaks lonkama, kas saadame arve „Äripäevale“ üldse või artikli autoreile või viskame kulli-kirja?

Lõpetuseks rõhutame veel üht olulist, kui mitte olulisimat „nüanssi“, millele peaksid tähelepanu pöörama nii praegused kui tulevased tulundusühistute liikmed kui ka eriti rahandusministeeriumi tagatubades tegutsevad ametnikud, samuti ajakirjanikud kui nad selliseid küsimusi käsitlevad ja kajastavad.

Nimelt hoiu-laenuühistu liikmed on hoiu-laenuühistute omanikud. Tähendab, nad ei ole tavalised kliendid (nagu pankades) või tarbijad (nagu poodides), kelle huve peab kaitsma rahandusministeerium või misiganes ettevõtteväline riiklik üksus. Hoiu-laenuühistud liikmed, olles hoiu-laenuühistu tegelikud omanikud, teostavad ise järelevalvet oma omandi ehk siis oma ühistu üle.

Vabas turumajanduslikus riigis on omanike õigus ja kohustus ise vastutada oma ettevõtte hea käekäigu eest täpselt nii nagu seda nõuab kehtiv Äriseadustik. Tulundusühistud ja nende liikmed peavad täiendavalt juhinduma kehtivast Tulundusühistu seadusest ja hoiu-laenuühistud ja hoiu-laenuühistute liikmed lisaks veel Hoiu-laenuühistu seadusest.

Pealiskaudsust, pooltõdesid ja selle kõige pinnalt vohavat bürokraatia diktatuuri on meie ühiskonnas niigi rohkem kui meie väike ja habras ühiskond juba praegu taluda suudab. Katsume siiski lähtuda kehtivatest seadustest ja kainest ratsionaalsest mõistusest. Nii tagame töise ja tegusa ühiskonna, mis on pandiks meie praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.

Andro Roos ja Märt Riiner

Tartu HLÜ eestvedajad