Eesti Ühistumets - jäädavalt Eesti rahva ühisel kapitalil

Eesti metsa ümber on tantsu-tralli olnud palju. 1992. aastal võitlesime rahva rõõmuks ja riigi uhkuseks endale nõukogude rubla asemel välja oma raha – Eesti krooni. Rahvas rõõmustas, et riik, Eesti Vabariik, iseseisev ja sõltumatu, mille kõrgeimat võimu kandis rahvas, oli saanud endale üliolulise riigitunnuse.

Kindlustunnet uue raha suhtes süvendas tõsiasi, et Eesti krooni tagatiseks kuulutati Eesti mets. Tegelikult ei saanud Eesti mets kunagi otseselt krooni kattevaraks, sest 1992. aastal sai Eesti Vabariik tagasi oma välispankades oleva kullavaru ning kroon tagati hoopis sellega. Seejärel saadi lahti ka kullast. Selle kohta kirjutati hiljem, et kuna kuld on valuutade suhtes kõikuv, siis… ja läinud ta oligi.

Järgnes geniaalse sõnastusega uudis 2011. aasta suvel: „Seoses Euroopa Keskpanga täisomanikuks saamisega ostis Eesti Pank 2011. aasta alguses veidi rohkem kui 600 kilogrammi kulda ja kandis selle üle Eesti riigi keskpanga osana EKP välisreservidesse.“

Kes nüüd esimese korraga aru sai, et Eesti Pank veel peale maksis, et Euroopa Keskpank ta omale võtaks, see võiks luuresse tööle saada küll. Aga sõnastus on geniaalne, nagu kogu eelnevate tegudegi põhjendused või selgitused. Lisaks oli Eesti Panga käes olnud „kroonimets“ vahepeal koguni „vanade tuttavate“ 100 miljoni dollari tagatis…

Hiljaaegu meenutas üks Tartu HLÜ liige, et ta oli näinud ühe asutuse seinal Eesti Panga tänukirja 1992. aastast toonase Eesti Panga presidendi Siim Kallase allkirjaga. „Läksin kaema, kas kiri ikka seinal. Ja oligi! Uurisin siis tänukirja tausta, aga mitte keegi õieti ei teadnud. Keegi mäletas, et kaaned olevat ümber olnud, aga siis otsustatud ära raamida ja seinale riputada.“

Loomulikult oleksime väga tänulikud, kui saaksime andmeid, kellele sellised tänukirjad üle anti ja muid üksikasju, mis valgustaksid Eesti krooni ja selle tänukirja seoseid. Täna oleme olukorras, kus Eesti metsa ümber käib tingel-tangel-tungel ja kisa täis on džungel – mida kõike Eesti metsaga teha ei taheta!

Ent Eesti mets peab jääma Eesti rahvale! Selleks kutsusimegi ellu Eesti Ühistumets OÜ, et „mets ja maa jääks meitele!“ Tegemist on Tartu HLÜ liikmete ühisel varal töötava ja rahvale mõistusepäraselt tulu teeniva ettevõttega, mis ei luba priiskamist, lollust ega raiskamist meie ühisvara käsitlemisel ning mis pakub hoolt ja kaitset ripakile jäävatele või omanikule üle jõu käivatele metsakinnistutele neid sihipäraselt kokku ostes ja majandades.

Jah, meie kõrval on ka teisi metsa majandavaid üksuseid, ent me soovime eristuda oma pilguga tulevikku mitme inimpõlve taha. Me tahame, et Eesti Ühistumets OÜ majandatav mets oleks toeks Ühistegevushoiusele „Ehitame Eestit!“ ning Noorte Ühistegevushoiusele „Ehitame Eestit!“, millel on eelmisest pisut kõrgem ning eluaegne dividend.

Vaata lähemalt Tartu HLÜ kodulehelt: www.tartuhly.ee/yhistegevushoius

Eesti Vabariik ei tohi olla ajutine nähtus, me peame mõtlema igaviku otsani ja veel kaugemalegi! Metsast huvitatud ühistumõtte kandjad saavad oma küsimusi arutada telefonil 5332 4176 ja kirjalikult e-posti aadressil info@yhistumets.ee

Tegijad on oodatud astuma meiega ühte jalga, ühinema Tartu HLÜga liitudes Ühistegevushoiusega, et ehitada Eestit!

Reio Puks

Eesti Ühistumets OÜ juhatuse esimees

Sisestage summa ja saage teada kui palju teenite intressi!
Intressimäär %

Teie teenite:
Kuus: 0
Aastas: 0

Võrdluseks: kommertspankade keskmine intressimäär:
Teie tulu kuus: 0 / aastas: 0

Ava hoiukonto
Lisatud: 25 juuni 2020
Lisatud: 23 juuni 2020
+372 740 7134