Ühiselt meie ühise tuleviku poole!

„Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.“, tõdes poeet ning tal oli ja on tuline õigus.

Hetkeolud määravad meie seisundi ja meeleolu, ent päike tõuseb ikkagi, kuigi ta ei ole kõikvõimas. Meie jaoks võib päikese varjutada tavaline pilvekene, mis iseenesest pole muud kui aur. Päikese kadumisest pilve taha võib ehmuda vaid see, kes pole niisugust asja varem näinud, kuid teadmistega inimene ei pane seda tähelegi ega karda.

Fotol: Tartus Kapsa 1 ülevaatusel

Tartus Kapsa 1 ülevaatusel

Seega tuleb õppida ja teada, mõista maailma ja selle olusid. Olude muutumise teemal on parim aeg meenutada vana lugu Rohutirtsust ja Sipelgast. Mäletate ju: Rohutirts lõi suve läbi lulli ja talvel avastas, et on külm ja nälg. Aga Sipelgas tegi suvel tööd ja kogus varusid ning tundis ennast talvel hästi. Selline lugu ilmus ka kunagi meie ühises Ühistulehes. Ikka selleks, et kõigile veelkord meenutada põhitõdesid, mis paraku ununema kipuvad. Tänane üldistus Rohutirtsust ja Sipelgast oleks vana ja tuntud „Kes ei tööta, see ei söö!“.

Mida võime tõdeda meie Ühistu töödest ja söömistest täna, suure suve hakul? Meie Ühistu on tegutsenud juba 14 aastat ja häbenemata võib öelda, et meie Ühistu tänaseks juba 3583 liiget on ühiselt pannud tööle terve hulga tootlikke üksusi, mis töötavad ja toodavad ja on sellega pandiks meie praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. 1200 ühistukaaslase ühistöös panime püsti ja tööle 5 suure tuulikuga tuulepargi Ida-Virumaal. See toodab meile igas kuus tuhandetes megavatt-tundides elektrienergiat ehk sadades tuhandetes eurodes sulaselget raha.

Loomulikult ei ole see raha plirts-plärts-hurraa läbi löömiseks, vaid ikka tasa ja targu dividendideks ning muude võetud kohustuste ja uute projektide väljaarendamise tarvis. Nüüd võib tekkida küsimus, et hea küll, 1200 liiget panid tuulikud tootma, aga mida tegid sel ajal ülejäänud 2383 liiget, kas lõid lulli ja ootasid, et küll raha tuleb ise nende juurde? Kaugel sellest! Nemad tegid oma palgatööd, et hoiustada ja luua sellega tugev alus Ühistu tootlikeks tegevusteks.

Areneb ju ühine metsamajandamine üle Eesti ja kasvab liikmetele oma toodangu ekspordist tulu teeniva halupuudetööstuse võimsus Viljandimaal Kopra talu lähedal. Ühiselt teostatav ja majandatav Eesti Ühistumajad ehitab kodusid üle Eesti – valminud on Raatuse 73 Tartus, Paju 11 Tartus ning Vestika 2 Elvas. Käigus on veel mitmeid ehitusobjekte üle Eesti. Toimekalt toimetab Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu, mis aitab korteriühistutel olla oma raha heaperemehelik majandaja.

Nii kummaline kui see ka ei ole, aga tihtipeale ei saa korteriühistud üldse aru, et nad ka ühistud on. Teadmised ühistegevusest on pinnapealsed ja napid ning teadmatus sünnitab hirmu… Korteriühistute juhid, helistage meile ja küsige, kuidas paremini majandada! Loomulikult jagavad teadmisi ka meie Ühistu Ühistusaated ja Ühistukooli loengud Nõmme Raadios. Nende kuulatavus on kaunis suur ja Nõmme Raadiosse tulevad ka kirjad küsimustega, et millal on kordussaade. Vastus on: nii Ühistusaated, mida on arvuliselt üle 350 kui ka Ühistukooli 50 loengut on vabalt kuulatavad internetis Nõmme Raadio Meediapangas ning Tartu HLÜ kodulehel Meedia rubriigis.

Hariva ja nii öelda ideoloogilise poole pealt tuleb veel mainida Ühistulehte, mis on väljaanne taiplikule lugejale ja ilmub kord kvartalis. Kord aastas korraldame kahasse Akadeemilise Ühistegevuse Seltsiga Ühistukonverentse. Käesoleval aastal toimub järjekorras juba kümnes Ühistukonverents, kuhu ootame ärksamaid ühistuliikmeid.

Ühistul tegutseb ka poliitiline tiib, Eesti Ühistegevuse Liit, mida me kasutame selleks, et Ühistu ja ühistuliikmete õigusi ametnikele ja poliitikutele meelde tuletada ja vajadusel kohtu kaudu välja kangutada. Ja ärge arvake, et see tiib tegevusetult kui rasvunud kass kööginurgas tühja passib! Käib tõeline Püha Sõda bürokraatia diktatuuri, võimutsemise ja kasvava lauslolluse vastu.

Lohutuseks ei saa ütlemata jätta, et kes praegu solvus, tundis ilmselt selles loetelus ära iseenda. Meil on oma sisearvelduseks Eesti vekslid, mis toovad liikmed liikmete juurde ostma head kaupa või toredaid teenuseid õiglase hinnaga. Meil on miljoniga mõõdetavad rahareservid kommertspankades ja sularahas ning ka Eesti Vabariigi keskpangas Eesti Pangas.

Meil on ulatuslikud kullavarud kokku umbes 1,6 miljoni euro väärtuses ja ühes kullahinna tõusuga kasvab ka meie kullavaru väärtus. Ja meil on meie salarelv – 3583 toredat ja ustavat ühistuliiget. Koos oleme tugevad! Koos ehitame Eestit!

Tänan teid kõiki teie hindamatu panuse eest Ühistu kasvu ja arengusse! Üheskoos oleme tugevad! Juba kümmekond ühiselt tegutsevat peret on suur jõud. Kümme üksteist kiruvat ja kadestavat peret on aga tohutu lagundav jõud, mille tehtud kahju on pea võimatu mõõta.

Tänan teid, ustavad ühistuliikmed, selle ühise Eesti eest, kus me elame.

 

Andro Roos,

Ühistu juht

Sisestage summa ja saage teada kui palju teenite intressi!
Intressimäär %

Teie teenite:
Kuus: 0
Aastas: 0

Võrdluseks: kommertspankade keskmine intressimäär:
Teie tulu kuus: 0 / aastas: 0

Ava hoiukonto
+372 740 7134