Andro Roosi tagasiastumine ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine
Uuendatud 04 detsember 2025
Minu võitlus Tartu Hoiu-laenuühistu, ühistegevuse ja Eesti eest on jõudnud lõpule.
Me oleme peaaegu 20 aastat üheskoos liikmetega nullist ehitanud Tartu Hoiu-laenuühistu näol võimsat ja tõhusat organisatsiooni, mis on kasvanud Eesti suurimaks ja on seda kohta vankumata hoidnud, kuid tunnetame, et vastujõud sellele tegevusele on väljastpoolt ja ka ühe seltskonna sisemiste õõnestajate poolt tugevam kui liikmete tänane sisemine tugevus, mis lubaks meil meie ühistut edasi arendada ja samal ajal otsustavalt ja tulemuslikult võidelda nende kurjade jõududega, mis ei soovi Eestis näha omamaist ettevõtlust ega lokaalset raharinglust ja kes näevad ühistegevuses vaid isiklikke huve.
Me oleme väsinud, ei tunneta kriitilise hulga liikmete vankumatut toetust ja seetõttu inimlikult ei jõua enam.
Juba 2014. aastast alates on Eesti riigistruktuurid töötanud selle nimel, et hoiu-laenuühistute tiibu kärpida. Just siis hakkasid hoiu-laenuühistud meie Tartu Hoiu-laenuühistu eestvedamisel väga tugevalt kasvama ja pankadele kanna peale astuma. Eriti vihaseks läks võitlus hoiu-laenuühistute vastu 2022. aasta lõpus, mil rahandusminister Annely Akkermanni eestvõttel käidi välja hoiu-laenuühistute likvideerimise eelnõu. Sellele anti avapauk ulatusliku hoiu-laenuühistute vastase meediakampaaniaga, mis ei põhinenud faktidele, vaid totaalsele hirmutamisele. See meedias hirmutamine kestis mitu nädalat ja pani osad liikmed nii meie ühistust kui teistest ühistutest põgenema. Ja tõmbas hetkega kinni uute liikmete liitumise päris pikaks ajaks.
Andro Roos ja Märt Riiner asusid otsustavasse võitlusesse meie ja teiste hoiu-laenuühistute säilimiseks. Tegime seda nn müts näpus ametkondades (valitsuses, ministeeriumis, riigikogus, erakondades ja fraktsioonides) käies ja suheldes, kuna hoolimata sellest, et Tartu Hoiu-laenuühistus on peaaegu 5000 liiget, ei pidanud suurem enamus meist/neist heaks meie ühistu juhtkonna poolt ülesseatud riigikogu liikme kandidaati Andro Roosi riigikogu liikmeks valida. Siiski, osava diplomaatiaga suutsime ka ilma riigikogu liikme staatuseta, tänu Jumalale, nurjata Annely Akkermanni (reformierakond) HLÜde likvideerimise plaani ja elasime ta ministrina üle. Siis võitlesime ja elasime üle Mart Võrklaeva (reformierakond) veel hullemaks keeratud likvideerimise plaani. Mainime ka ära, et Eesti hoiu-laenuühistute eest võitlemine ei ole ega olnud kindlasti Andro Roosi ja Märt Riineri erahuvi või isegi mitte tööülesanne.
See peaks olema kõigi Eesti inimeste ühine huvi, siiski vähesed ütlesid Andro Roosile ja Märt Riinerile tänu meie eestveetud võitlusele. Nurgast kritiseerijaid ja omakasus kahtlustajaid oli aga samal ajal piisavalt.
Pikalt suutsime vastu panna Jürgen Ligi (reformierakond) jätkatud ühistute hävitamise plaanile. Meie selja taga oli üksmeelselt ka Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja teised hoiu-laenuühistud. Aga ühistutevastaselt meelestatud reformierakondlikul koalitsioonil on riigikogus masendav enamus ja tänaseks on hoiu-laenuühstuid kaotada sooviv eelnõu läbinud riigikogus 2 lugemist ja ootab kolmandat ja lõplikku, et saada seaduseks. Oleme oma raadiosaates Eesti Kroon ja avalikes ülesastumistes liikmeid korduvalt üles kutsunud oma ühistu eest seisma ka poliitiliselt. Paljud on seda teinud, aga kaugeltki mitte kõik ja tervikuna on vastupanu ühistute hävitamisele jäänud ka liikmete seas leigeks. Kellele ei sobinud keskerakond, kellele EKRE, kellele Plaan B. Aga, et poliitika kaudu oli ja on ainuvõimalik päästa ühistuid “riigi” ja pankade omavoli eest, sellest said vist aru vähesed.
Loen sellest välja umbusaldust juhtkonna tegevuse vastu ja toetust tänase valitsuse tegevusele, mis on üks oluline kaalutlus meie tagasi astumiseks. Rahvana tervikuna oleme riigile sellise juhtkonna valinud, võidelda rahva eest ja ebaõigluse vastu viitsivad aga vähesed. Ja need vähesed, kes tahavad ja viitsivad, neid ei tunne rahva enamik ära ja toetavad teisi – meie riigi ja rahva ja ka meie ühistu ja üldse Eesti inimeste ühistegevuse hävitajaid.
Et aga anda otsustav hoop Tartu Hoiu-laenuühistule, läks ”riik” meie tütarettevõtjast makseasutuse Ühsarveldused AS vastu, korraldades aastatel 2023-2024 kaks kohapealset kontrolli, mis päädis 2025 ootamatult makseasutuse tegevusloa äravõtmisega Finantsinspektsooni poolt. Nad lootsid selle sammuga hävitada Tartu Hoiu-laenuühistu, kuna teadsid, et eelnevatel aastatel kõik Eesti pangad (peale SEB) olid lõpetanud kliendisuhted Tartu HLÜ ja/või selle tütarettevõtjatega ja meie oma makseastus Ühisarveldused oli põhiline (ja paljuski ainuke) raha sisse- ja väljamakseid võimaldav maksekanal Tartu HLÜ jaoks. Jälle Andro Roos ja Märt Riiner juhatuse liikmetena hakkasid vastu ja saavutasid sellele otsusele kohtu poolt õiguskaitse (st Ühisarveldused AS-ile jäi kuni Finantsinspektsiooniga kohtuvaiduluse lõpuni makseasutuse tegevusluba alles). Tänaseks on seda õiguskaitset kaks korda kohtu poolt üle kinnitatud, viimati novembri lõpus ringkonnakohtu poolt. Samuti oleme saanud kätte Grant Thortoni audiitorbüroost positiivse auditi, et meie makseasutuse ja ühistu sisekord ja tegevus vastab kõiges olulises seaduse nõuetele.
Siiski, kuigi õiguskaitse oli ja on kehtiv, blokeeris Leedu keskpank, mida Ühisarveldused AS kasutas maksete vahendamiseks, oktoobri alguses “kolmanda osapoole” (võite eelmainitud kohtuvaidulse valguses kõik ise arvata, kes oli see “kolmas osapool”) kaebuse peale Ühisarveldused AS korrespondentkonto. Sellega olid hetkega blokeeritud Tartu Hoiu-laenuühistu ja selle tütarettevõtjate kui ka üle 1000 Ühisarveldused AS-i makseasutusena (enamasti oli Ühisarveldustes nende ainus arvelduskonto) kasutanud eraisiku ja ettevõtte igapäevased arveldused, st arvete laekumised, palkade ja kohustuste tasumised jne. Maksed ei liikunud ei sisse ega välja, sest nagu öeldud, see oli Tartu HLÜ jaoks põhiline rahade sisse- ja välja liigutamise kanaliks. Ei toiminud enam hoiuste, laenude, intresside sisse- ja väljamaksed, ei olnud võimalik vastu võtta ühistu energiaparkide energiamüügi-, Eesti Ühistumetsa puidumüügi-, Eesti Ühistumajade korteritemüügitulu jne jne. See põhjustas ka negatiivse meediakampaania.
Meie vastased ei süüvinud probleemi tegelikku olemusse, vaid asusid meie ühistut mustama. Ja oli ka liikmeid, kes sellega kaasa läksid.
Juhime ka tähelepnu Leedu keskpanga ja Finantsinspektsiooni kui riigiasutuste (õigemini neid juhtivate tippametnike) julmusele. See, et nad oma tegevusega põhjustavad tuhandetele kui mitte kümnetele tuhandetele inimestele ja peredele väga suurt ebamugavust ja stressi, neid ei huvita. Neid huvitab vaid isiklik kättemaks. Aga rahva toetusel ametisse valitud poliitikud hoiavad ametis selliseid halastamatuid tippametnikke, kelle tegevus hävitab otseselt Eesti ühiskonda ja inimesi. Miks me inimestena laseme sellel sündida?
Leedu keskpank nägi ainukese võimalusena Ühisarveldused AS korrespondentkonto taastada, kui viime läbi täiendava auditi. Samal ajal hoidsime kõigest hoolimata 2 kuu jooksul kuni tänaseni töös Tartu Hoiu-laenuühistu, selle tütarettevõtted ja Ühisarvelduste kaardimaksed, sularahamaksed ja makseasutuse sisesed maksed, et liikmed saaksid vähemalt oma hädavajalikud toimingud ära teha. Loomulikult oli see kulukas ja kurnav. Nagu eelpool kirjutatud, tänaseks on ühistu juhatus Leedu keskpanga nõutud auditi pärast 2 kuu pikkust ponnistust ja blokaadi ja ajakirjandusliku mustamise all toimetamist positiivsena kätte saanud. Jääb uue juhtkonna ülesandeks see esitada Leedu keskpangale ja kohtuvaidluse tõendiks vaidluses Finantsinspektsiooniga.
Loodan, et minu tagasiastumise järel valitakse Tartu Hoiu-laenuühistule teovõimeline ja pädev juhtkond, kes sama energia ja ennastsalgavusega suudab Tartu HLÜd edasi viia nagu olen seda teinud kõik need pea 20 aastat.
Soovitan aga allesjäänud nõukogu koosseisu (tänaseks on nõukogust tagasi astunud Valter Haamer) liikmetel üldkoosolekul täielikult taandada ja valida täiesti uued juht- ja kontrollorganid (mina toetan senistest juhtkonna liikmetest ainult Märt Riinerit, Liina Nulki, Martin Loimetit ja Elle Roosi), kuna muidu võtavad meie raske tööga loodud ühistu üle saamamehed, kellel on ärihuvid nii Eesti Ühistuenergia tegevuses kui oma tasumata laenude mahasaamisel ja ebamugavate kohtuvaiduluste lõpetamisel.
Eks see on selle toona segadust külvanud saamameeste seltskonna soov olnud vähemalt 2021. aastast alates, mil nad alustasid tugevat kampaaniat ühistu ülevõtmiseks (meenutage, kes nad olid ja kes oli ainus nõukogu liige, keda nad kordagi ei kritiseerinud). Toona see neil ebaõnnestus. Nüüd tuli neile appi “riik”. Aga mine tea, võibolla on nad ise sellesama “riigi” ülesandel tegutsenud tööriistad.
Soovitan uuel juhatusel, järelejäänud nõukogul kutsuda kohe 2026. aasta jaanuariks kokku liikmete üldkoosolek, et valida uus nõukogu ja võtta liikmete poolt vastu ühistu täiendava kapitaliseerimise plaan. Ühistu kapitaliseerimine on liikmete kui ühistu omanike õigus, aga ka kohustus!
Soovime kõigile rahu ja tarkust ja üksmeelt edaspidiseks!
Lugupidamisega,
Andro Roos