Selgitustaotlus Riigikogu Rahanduskomisjonile

Riigikogu Rahanduskomisjon                    Meie ST/20                  28.10.19

Lossi plats 1a, Tallinn

rahanduskomisjon@riigikogu.ee

Selgitustaotlus

Eesti Ühistegevuse Liidu juhatuse poole on korduvalt pöördutud nii suuliste kui kirjalike küsimustega, mis väljendavad nõutust ja arusaamatust Rahandusministeeriumi tegevuse üle uue Hoiu-laenuühistu seaduse väljatöötamisel. Liiguvad kuuldused, et Rahandusministeeriumi nn tagatubades on valmimas Eesti Vabariigi hoiu-laenuühistuid nii mitmeski nende täna harjumuspärases ja hästitoimivas valdkonnas oluliselt piirama hakkav seaduseelnõu, millega soovitakse kümnetele tuhandetele hoiu-laenuühistute liikmetele nende tahte vastaselt panna peale kohustusliku riikliku järelevalve kulude katmiseks olulised rahalised kohustused.

Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärti sõnul soovivat Rahandusministeerium uue Hoiu-laenuühistu seaduse läbi suruda kiirkorras nn kobareelnõu raames. Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, kus seaduste algatamise initsiatiiv peab lõviosas olema parlamendi ehk Riigikogu käes. Hetkel näikse aga Eesti Vabariigi üks täitevvõimu asutus – Rahandusministeerium – sellest olulisest õigusriigi põhimõttest soovivat mööda minna tingimustes, kus hoiu-laenuühistud ja nende liikmed ise peavad kehtivat Hoiu-laenuühistu seadust heaks ja hästi toimivaks.

Hoiu-laenuühistud on tulundusühistud, kus kõik hoiustajad ja laenajad on ühistu liikmed ehk omanikud. See tähendab, et hoiu-laenuühistute hoiustajad ega laenajad ei ole mingil juhul käsitlevad tarbijate ehk klientidena, nagu pankades, vaid omanikena (nagu aktsiaseltsides on aktsionärid ja osaühingutes osanikud). Seetõttu on pankade klientide kaitsmine küll riikliku finantsjärelevalve näol õigustatud, kuid hoiu-laenuühistutes pole kliente, keda riikliku finantsjärelevalgega kaitsta – omanike üldkoosoleku näol kehtib omanikujärelvalve.

Veelgi suurem erinevus seisneb pankade ja hoiu-laenuühistute vahel aga selles, et pangad saavad kaasajal laenamiseks tarvilikud rahalised vahendid pankadevahelise rahaturu kaudu Euroopa Keskpangalt ehk teiste sõnadega – pangad kasutavad laenamiseks riiklikku (sh. Euroopa Liidu) raha. See on kaalukaim põhjus, miks pangad kui riigi raha kasutajad peavad olema riigi (sh. Euroopa Keskpanga) otsese finantsjärelevalve all.

Hoiu-laenuühistud ei laena pankadevaheliselt rahaturult, sh Euroopa Keskpangalt, vaid kasutavad oma tegevuses üksnes hoiu-laenuühistu omanike hoiu-laenuühistutesse paigutatud raha. Seetõttu, nagu iga äriühingu puhul, näeb kehtiv Äriseaduslik õigustatult ette, et äriühingu üle teostavad järelevalvet äriühingu omanikud ja vajadusel või kui seadus kohustab, omanike määratud nõukogu, audiitor, revisjonikomisjon ja siseaudiitor. Selline praktika on loogiline ja kohane vabale turumajanduslikule riigile.

Eelnevast tulenevalt palun Riigikogu Rahanduskomisjonil selgitada:

  1. kas teile on arusaadav pankade ning hoiu-laenuühistute oluline, et mitte öelda põhimõtteline erinevus?
  2. Palun kirjeldage oma arusaama. kas te olete kursis Rahandusministeeriumi algatusega muuta Hoiu-laenuühistu seadust hoiu-laenuühistute ja nende liikmete tahte vastaselt ja neile kahjulikus suunas?
  3. Kui antud muudatusekavatsus on teile teada, palun teie seisukohta ning lühidat põhjendust sellele. kas peate Rahandusministeeriumi soovi oluliselt piirata Eestis vaba turumajandust, asudes hoiu-laenuühistuid kui äriühinguid ja hoiu-laenuühistute liikmeid kui äriühingu omanikke, kahjustama ja arusaamatult piirama, õigeks ja õigustatuks? Palun põhjendage lühidalt.

Lugupidamisega

Margus Lepa

Eesti Ühistegevuse Liidu tegevjuht

Sisestage summa ja saage teada kui palju teenite intressi!
Intressimäär %

Teie teenite:
Kuus: 0
Aastas: 0

Võrdluseks: kommertspankade keskmine intressimäär:
Teie tulu kuus: 0 / aastas: 0

Ava hoiukonto
Lisatud: 20 november 2019
+372 740 7134