Usutavasti on kõik kuulnud, et Eesti soovib end lahti siduda Venemaa elektrisüsteemist ja integreeruda Euroopa ühtsesse elektrisüsteemi.
Selline poliitiline otsus on tekitanud erinevate asjatundjate hulgas väga vastandlikke arvamusi. Siiani on olnud Venemaa elektrisüsteemil meie varustuskindluse tagamisel oluline roll. Selleks, et meie elektrit tarbivad masinad saaksid tõrgeteta töötada, tuleb tagada võrgus täpne sagedus, milleks meie piirkonnas on 50Hz. Sellist parameetrit suudavad kindlustada suured Venemaa elektrijaamad ja võimsad ülekandeliinid. Meie poliitikud on otsustanud Venemaaga suhtlemise lõpetada ja koguni elektriliinid demonteerida.
Täna toodab Eesti ise oluliselt vähem elektrit kui tarbime ning suur osa elektrist imporditakse. Võib ju öelda, et väljast tulev elekter on oluliselt odavam kui põlevkivist toodetud elekter ja sellepärast on lõpptarbijal kasulik osta teistes riikides toodetud elektrit. On see siis tõesti majanduslikult kasulik või on tegemist pelgalt illusiooniga?
Sellele küsimusele vastamiseks peame oluliselt avardama teemade ringi. Tõsi on see, et mujalt ostetud elekter on oluliselt odavam põlevkivist toodetud elektrist, kuid elektri eest tasumiseks liigub raha riigist välja, suurendades veel meie kolossaalset väliskaubanduse bilansis väljenduvat defitsiiti. Kõike seda oleks saanud vältida, kui riik ei oleks asunud otseselt takistama vaba konkurentsi elektritootmise turul ja keelanud paljudel eraarendajatel seadustega lubatud tegevuse.
Elektritootmisest teenitud raha oleks õiglase turumudeli korral jäänud kodumaale, mitte liikunud riigist välja. Võrguühenduste katkestamise otsus Venemaa suunal võib olla kellelegi poliitiliselt õigustatud, kuid majanduslikus mõttes on tegemist äärmiselt rumala ja põhjendamatu sammuga. Investeeringud uue tasakaalustamissüsteemi loomiseks on äraarvamata suured, mis lõppkokkuvõttes tuleb varem või hiljem meie elektritarbijatel kinni maksta.
Uued seadused ja Euroopa sellekohased direktiivid sunnivad kogu senise elektritootmise ümber hindama ning tagama elektri tootmise hoopis uute parameetrite alusel. Samasugused nõuded laienevad ka meie Ühistu tuulepargile, kus nõutud katsetuste edukaks lõpetamiseks pidime hankima tuulikutele uued riist- ja tarkvarad, mis juhivad tuulegeneraatori tööd, tagades sellega tuulegeneraatorite vastavuse kehtestatud normidele.
Samas võib öelda, et meie tuulikute püstitamise ajal tänaseid nõudeid ei kehtinud ja me ei peaks mingeid muudatusi tegema. Kuid lõppkokkuvõttes on uutest normidest kinnipidamine vajalik eelkõige meile endile, et tulevikus ei saaks tekkida põhivõrgu ja tuulepargi vahelisi konfliktolukordi, mis osutuvad kordades kulukamaks kui täna kulutatud aeg ja raha.
Nende otsuste langetamisel lähtusime eelkõige meie hoiustajatest, et tagada ja kindlustada nende taastuvenergiasse tehtud investeeringud. Tänaseks on Lüganuse vallavalitsus väljastanud meie 5 tuulegeneraatorile kasutusload ning katsetused on jõudnud lõpusirgele.
EÜE tootmine numbrites:
Töötame selle nimel, et hiljemalt suve lõpuks oleks meil senise ajutise võrgulepingu asemel ka Eleringi põhivõrguga liitumise tähtajatu leping, mis annab meile õiguse saada taastuvenergia tootjatele ettenähtud kõrgemat hinda.
Harry Raudvere,
Eesti Ühistuenergia eestvedaja